Teretulemast Hendrik Aguri kodulehele!

Astu julgesti edasi. Siin ei tehta maailmarevolutsiooni, küll aga kutsun üles inimesi positiivselt mõtlema, elust rõõmu tundma, heade mõtetega kaasa tulema ning mõtisklema  – kuidas saaksin olla õnnelik? Kuidas aidata ka teisi end õnnelikuna tunda, muutes seeläbi kogu maailma veidi paremaks ning olla ka ise õnnelik?

Jätka lugemist

| Kommentaarid välja lülitatud

Ideedest, miks kandideerin Tallinna Linnavolikogusse 2013. aasta KOV valimistel

Tallinna hariduskorraldus vajab kaasaegset, innovaatilist ja rahvuslikest huvidest lähtuvat juhtimist.

-       Koolide ebaühtlane tase tuleb kaotada – nõrgad ja ebapopulaarsed koolid tuleb viia tugevate ja mainekate koolide tasemele. Nii, et kõik kodulähedased koolid oleksid tugevad, lapsesõbralikud ja tagaksid väga hea hariduse kvaliteedi. Nii kaoks vajadus oma lapsi iga hinna eest kesklinna koolidesse suunata. Kõik Tallinna koolid tuleb vedada tugevaks ja usalduväärseks.

-       Kõik protsessid koolis ja koolipidamises peavad lähtuma eeskätt õpilase arengust.

Olen IRL Tallinna 2013.a. kohalike valimiste valimiskava haridusvaldkonna üks autoreid ja usun neisse asjadesse, et need tuleb ära teha, väga siiralt. Mulle ei meeldi valimispropaganda, kui selline ning hoidun ses küsimuses võimalikult tagaplaanile. Ei kleebi plakateid ega jaga pastakaid ning samuti ei tee šõud.
Ometi on aeg käärida käised ja asuda Tallinna haridust parendama nii, et kõik koolid oleksid tugevate koolide tasemel ja lapsed saaksid väga hea hariduse ka kodulähedasest koolist. See on võimalik, kui Tallinna linn, kui koolipidaja seda tegelikult soovib. Selleks, et koolipidajana saaksid tegutseda inimesed, kelle ideedesse uskuda, tuleb neid valida. Igaühel oma sõnum, mina soovin päriselt: tuua nõrgad koolid tugevate ja mainekate tasemele.

Jätka lugemist

| Kommentaarid välja lülitatud

IV Mulgi maraton toimus 20. juulil 2013

Juba neljandat aastat toimus kauni Mulgimaa teedel Mulgi maraton. Vaata tulemusi SIIT. Üheaegselt kolm võistlust, mis algasid kõik erinevatest Mulgimaa asulatest ning  lõppesid Abja-Paluojal. Jooksud läbi Mulgimaa algasid startidega Maraton 42,195 km: Mustla – Abja-Paluoja, Poolmaraton 21,1km: Polli – Abja-Paluoja ja Halliste-Abja jooks 6,5km.

Jooksjaid soosinud suhteliselt jahe ja vihmane ilm avaldus ka võidutulemustes. Nii Janar Säkki võiduaeg 3:01:19,6 kui ka Annika Vaheri 3:11:46,8 on nende uuteks isiklikeks rekorditeks. Teiseks ja kolmandaks tulid meeste arvestuses eile Janar Pähn (3:06:19) ja Erkki Etverk (3:07:56) ning naistest Mari Boikov (3:23:29, uus isiklik rekord, senine tipptulemus oli 3:27:16) ja oma esimese maratoni jooksnud Helle Hallik (3:29:36).

Kokku lõpetas Mulgi maratoni 42,2 km distantsi sel aastal vaid 35 jooksjat (mullu 44) ning esmakordselt jäi võiduaeg aeglasemaks kolmest tunnist. Samas on Mulgi maraton jätkuvalt hinnas nende jooksjate seas, kel tulemuse asemel olulisemaks joostud maratonide arv. Oma selleaastase üheteistkümnenda maratoni jooksid Mulgimaal Rein Pärn ja Meelis Atonen, kümnenda Leili Teeväli, Ergo Meier ja Erkki Etverk, üheksanda Toivo Sikka, Viia Kaldam ja Annika Pang.

Poolmaratoni võotis Vjatšeslav Košelev (1:21:43,8) ja Kristina Soosaar (1:36:05,3). Analoogiliselt 42,2 km-le ületati ka poolmaratonis naiste rajarekord, milleks oli seni Anneken Lembergi 2011.a. joostud 1:36:32. Teine-kolmas olid 21,1km distantsil meestest Urmas Põldre (1:23:18) ja Aivar Juus (1:27:29) ning naistest Elin Ilves (1:40:28) ja Kitty Kubo (1:45:15). Poolmaratoni lõpetas 44 jooksjat (mullu 36).

6,5 km distantsil läks üldvõit samuti Košelevide peresse – Deniss Košelevi võiduajaks oli 23.10,4 ning ta edestas teiseks tulnud Kalle Koopi enam kui kolme minutiga (26.22,8). Veel mahtus pjedestaalile Aigars Feldmanis ajaga 27.44,3. Naiste esikolmik oli – Ksenia Savtsenko (28.26,4), Rebecca Lotta Aasmäe (30.26,2) ning Liis Grete Atonen (31.59,2). 6,5 km jooksu lõpetas 31 jooksjat. Mulgi maratonil osales kokku 110 jooksjat.

Aitäh kõikidele IV Mulgi maratonist osavõtjatele, vabatahtlikele ja toetajatele. Olen rõõmus, kui rahule jäite ning see annab indu 2014. aastal pingutada parema korralduse ja rikkalikuma auhinnalaua nimel. V maraton on juba juubelihõnguline ning osavõtjate põhidistantsi osavõtjate arvu vähemalt sajani saada on üks eesmärke. Seniks kõike parimat ja kohtumiseni V Mulgi maratonil 19.07.2014. Head jooksusõbrad, palun pange see kuupäev juba oma maratonikalendrisse kirja!
Maraton 42,195 km: Mustla – Abja-Paluoja. Start kell 8:00 – Mustla, Kuressaare tee, Tarvastu vald, Vilj mk ( Viljandi ja Pahuvere mnt ristmik, Vabadussamba ausamba kõrval);
Poolmaraton 21,1km: Polli – Abja-Paluoja. Start kell 10:00 – Polli, Karksi vald, Viljandimaa, Polli mõisa pargi ringtee;
Halliste-Abja jooks 6,5km: Start kell 10:30 – Halliste vald, Halliste kiriku parkla.

Vaata lisaks Mulgi maratoni kohta marathon.com lehelt artikleid Päev enne IV Mulgi maratoni ja Benno Viirandi – esimene Eesti 80-aastane maratoonar ja Sakalast Mulgi maratoni võitja jooksis üle kolme tunni.

Jätka lugemist

| Kommentaarid välja lülitatud

Orel Gustav Adolfi Gümnaasiumisse – Henry Jones & Son 1905

Edington Priory Church Inglismaalt annetab Gustav Adolfi Gümnaasiumile vana Henry Jones & Son 1905. aasta oreli. Arvamusi GAG oreliprojekti kohta jagavad organistid Andres Uibo, Toomas Trass, Piret Aidulo ja Kristel Aer ning orelimeisterid Ago Tint ja Martin ter Haseborg. Vana orelit demonstreerib Edingtoni kiriku organist Brian Martin.

Ilus visioon. Aita plaanil teoks saada – vota palun 33 minutit ja tutvu meie oreliprojektiga.

GAG opetajad hakkavad orelit oppima, et tutvustada orelimuusikat opilastele, et süstida omamoodi vaimsust, mis kaasneb orelimuusikaga. Gustav Adolfi Muusikakool avab oreliklassi ja opilastel avaneb voimalus oppida ka orelit mängima.

Mederi kammersaalist saab lisaks orelimuusikasaal, milles seni Eesti ainsal Inglise orelil hakkavad kontserte andma organistid üle maailma.
Oreli demontaaž ja transport toimub 2014. aasta alguses. Mederi saalis soovime pilli kolama saada kooli 383. sünnipäevaks 6. juunil 2014. Toeta sinagi GAG oreliprojekti!

Gustav Adolfi Sihtasutus a/a 221031708037, selgitus: orelifond.

YouTube Video – Orel Gustav Adolfi Gümnaasiumisse – Henry Jones & Son 1905

| Kommentaarid välja lülitatud

XX sajandi muusikaeksam – vinüülist mp3ni” – väljakutse, millega noortele anti tõeline võimalus

2012. aasta septembrikuus toimus neli kontserti kolmes linnas, Tartus Vanemuises 1. septembril, Pärnu kontserdimajas 7. septembril ja Nokia kontserdimajas Tallinnas 8. septembril. Eesti koolinoorte kaheosaline suurkontsert “XX sajandi muusikaeksam – vinüülist mp3ni” oli justkui rännak läbi XX sajandi muusikaajaloo. Eelmise sajandi alguses keerutasid jalga meie vanaemad ja vanavanaemad savi-, hiljem vinüülplaadilt kostva muusika järgi. Tänased noored laevad alla mp3e ja seavad omale kuularitesse sobiva playlisti. Selline on ajalugu ja elu. Eelmisel sajandil on loodud palju väga head muusikat, mille keskel on üles kasvanud mitmed põlvkonnad ning mis on saanud tuntuks ja armastatuks üle kogu maakera. Sellesse kontserti panid oma hinge sajad inimesed. Koolinoored üle Eesti, nende juhendajad ja poppstaarid. Lähemalt kontserdi saamisloost, solistide konkursist koolinoortele ja kontsertidest saab lugeda siit: http://www.gag.ee/index.php?categoryid=1&p2_articleid=1106

Inimesed, tänu kellele need ainulaadsed kontserdid said toimuma

Tiim
Kristiina Pruul, peakorraldaja
Hendrik Agur, eestvedaja
Siim Aimla, muusikaline juht
Mari-Liis Pruul, lavastaja
Kristjan Rohioja, lavastaja

Koosseisud
Back

Silvia Käsk (GAG 11. klass)
Anne Liis Puhk (GAG vil! 2012)
Kristiina Pruul (GAG vil! 2010)

TIK poisteansambel
Juhendaja Margot Peterson (JWG vil! 1983)
Kaspar Karus (TIK vil! 2012)
Mihkel Annus (TIK vil! 2009)
Ian Kalla (TIK 9. klass)
Rudolf Ristkok (Reaalkool 10. klass)
Karl Juhkami (TIK vil! 2012)

GAM vokaalansambel
Juhendaja Moonika Tooming (Otsakool vil! 2000)
Anete Hiie (GAG 12. klass)
Caroly Saar (GAG 11. klass)
Silvia Käsk (GAG 11. klass)
Reti Ressar (GAG 11. klass)
Marion Rannu (KSG 11. klass)
Kenneth Norden (GAG 11. klass)
Liisi Maria Muuli (GAG 11. klass)
Marika Must (GAG 12. klass)
Martin Paju (GAG 12. klass)

Tallinna bänd
Kaspar Tambur (GAG vil! 2012) — klahvpillid
Rauno Laikjõe (GAG vil! 2011) — kitarr
Martin Petermann (GAG vil! 2011) — löökpillid
Jonas Kaarnamets (MG 12. klass) — kitarr
Hendrik Agur (Viljandi V kk vil! 1983) — basskitarr

Pärnu bänd
Juhendaja Marek Talts (Pärnu Koidula gümn vil! 1991)
Martin Lõbu (Pärnu Ülejõe gümn 12. klass) — elektrikitarr
Ringo Kalm (Pärnu Ülejõe gümn 11. klass) — elektrikitarr
Aleksandra Freimanis (Pärnu Ülejõe gümn 9. klass) — akustiline kitarr
Erik Grenberg (Pärnu Ülejõe gümn 11. klass) — basskitarr
Reimo Tšepkin (Pärnu Ülejõe gümn 12. klass) — trummid

Tartu bänd
Juhendaja Veli Lahtmets (Kehra kk vil! 1985)
Tiit Oja (Hugo Treffneri gümn 11. klass) — kitarr
Thorny Valk (Hugo Treffneri gümn 11. klass) — kitarr
Daniel Toom (MHG 11. klass) — basskitarr
Siim Ustav (karlova gümn 11. klass) — trummid
Hans Kristjan Aljas (Hugo Treffneri gümn 11. klass) — klahvpillid

Brass
Roland Mällo (Heino Elleri nim muusikakool vil! 2012)
Lauri Kadalipp (Heino Elleri nim muusikakool II kursus)
Tiina Tuhkur (Hugo Treffneri gümn vil! 2012)
Carl Stefan Tuulik (Otsakool I kursus)
Raimond Vendla (Otsakool IV kursus)
Aveli Paide (Lähte Ühisgümn. vil! 2008)

Keelpillid
Gloria Kadarpik (Heino Elleri nim muusikakool III kursus)
Mariell Puusta (Heino Elleri nim muusikakool II kursus)
Karen Kriit (Heino Elleri nim muusikakool II kursus)
Edeliis Püttsepp (Pärnu Ühisgümn. vil! 2009)
Anneli Oidekivi (Heino Elleri nim muusikakool vil! 2012)

Lavastus
VJ Lowbite — Taavi Kübar (MHG vil! 2007)
Martin Urve (Türi gümn vil! 2008)
Martin Rebane (Vanalinna Hariduskolleegium vil! 2008)

Heli & valgus
Kalev Rand (Tallinna Polütehnikum vil! 1994)
Rene Liitmaa (Tallinna ehituskool vil!)
Heli video masterdus Erki Sepp
Meelis Lusmägi (Tallinna Kunstigümnaasium vil! 1995)

Koorid
Gustav Adolfi Gümnaasiumi segakoor
Juhendaja Merle Ilus (MHG vil! 1970)

21. Keskkooli segakoor
Juhendaja Kadri Mägi (44. kk vil! 1983)

Tallinna Ühisgümnaasiumi segakoor
Juhendaja Aade Erits (Heino Elleri nim muusikakool vil! 1975)

Tallinna Reaalkooli segakoor
Juhendaja Eve Karp (Kadrioru Saksa gümn vil! 1973)

Pärnu Ülejõe gümnaasiumi segakoor
Juhendaja Fred Rõigas (Pärnu Ülejõe gümn vil! 2002)

Miina Härma Gümnaasiumi segakoor
Juhendaja Kadri Leppoja (Puhja kk vil! 1971)

Täname:
Gustav Adolfi Sihtasutus, Gustav Adolfi Gümnaasium, Miina Härma Gümnaasium, Pärnu Ülejõe Gümnaasium, Tallinna Reaalkool, Tallinna 21. Kool, Tallinna Ühisgümnaasium, Tallinna Haridusamet, Tallinna Kultuuriväärtuste amet, Tartu Linnavalitsus, Tallinna Linnateater, Pärnu Linnavalitsus, Türi Vallavalitsus, Türi Kultuurimaja, Türi Põhikool, G4S, Veho, Merili Siff, Koopia 3, Eesti Päevaleht, Eesti Ekspress, Kanal 2, Kuma raadio, Reporter, Terevisioon, Empresso, A. Le Coq, Aves Travel, Stanford Music, Solaris, IS Music, AS Kalev Chocolate Factory, A Le Coq.

| Kommentaarid välja lülitatud

Korraldan 2011. aastal

Suved on alati tegusad. Nii on huvitav – toimetada mitmel tasandil. Koostöös Mulgimaa Elu Edendamise Keskusega ja paljude toredate inimeste ning organisatsioonidega korraldan 2011. aastal:

5. märts – Lennupiknik Viljandi järve jääl

23. juuni – Viljandi Mulgi-Jaani triatlon (vt tulemusi ja pilte)

23. juuli – Mulgi maraton (Tulemused: maraton 42,195 km, poolmaraton 21,1 km, Halliste-Abja jooks 6,5 km)

13. august – Karksi lennupäev

20. august – Karksi triatlon (registreeru vabatahtlikuks rajakohtunikuks siin )

2. september – Tallinna koolinoorte triatlon (registreeru vabatahtlikuks rajakohtunikuks  siin)

TULE vabatahtlikuks ja toeta vabatahtliku tööga tervistedendavaid sündmusi!

5. märtsil toimus Lennupiknik Viljandi järve jääl. Koostöös Viljandi lennuklubi ning Eesti Era- ja Harrastuspilootide Liiduga. Igal aastal, kui järve jääolud võimaldavad, teeme lennupikniku järvejääl. Maanduvad lennukid, demolende teevad väikelennukid, mootorvarjud, veolohed. Langevarjurite hüpetega algav lennupiknik lõppeb nagu alati, jäälennuvälja jooksukrossiga, mille parimad saavad austasuks huvilennu Viljandi kohale.  Vt uudis Sakalast siit.

Kohe langevarjuhüppele

23. juunil 2011 toimus kuuendat korda Viljandi Mulgi-Jaani triatlon. Viljandi järve ääres toimunud triatlon on ühtlasi Eesti Triatloni Liidu karikasarja II etapp – sprint (U0,75+R20+J5km), harrastajad (U0,25+R10+J2,0km), lapsed (U0,1+R5+J1,5km). Võitis Priit Ailt ajaga 0:56.10! Teisena finišeerus Siim Kauge 0:57.01, kolmandana Mart Suurkivi 0:57.26. Naiste ülekaalukas võit läks Alma Sarapuule ajaga 1:02.27. Juunioride teisena finišeerus Liis-Grete Arro 1:04.19, kolmandana Helen Schmidt 1:08.44. Noorte A klassi esimeseks tuli Hannes Poolamets Tabasalu TK-st ajaga 0:59.59. Võistlusjuhend. Rajakaart. 2010 kohta loe ja vt pilte siit.

Mulgi-Jaani triatlon 2011Priit Ailt - võitjaAlma Sarapuu - naiste võitjaLiis-Grete Arro - juunioride naiste võitja

23. juuli 2011 Mulgi maraton. Teist aasta toimuv täispikk maraton 42,195 km Mustla – Abja-Paluoja, poolmaraton 21.1 km Polli – Abja-Paluoja ja Halliste-Abja jooks 7,5 km. Maalilise Mulgimaa looduses kolm jooksu samal ajal – Tarvastu, Karksi, Halliste ja Abja valdasid läbiv maraton – spordisõprade, rahva ja omavalitsuste spordipidu. Võistlusjuhend. Rajakaardid. Tulemused. Kokkuvõte Mulgi maratonist 2011. 2010 aasta kohta loe ja vaata pilte siit.

Halliste-Abja jooks

Põhiditantsi finiši eel metsast läbi

 

13. august 2011 Karksi lennupäev. Viies kord! Karksi lennupäevad toimuvad alates 2007. aastast. Lennuväli valmis 2006. aastal. Mulgimaa rahvas on lennupäeva omaks võtnud ja ka pilootidele pakub huvi, sest toimub lennuralli, täpsusmaandumisvõistlused ning võistluste ühe osana on vigursõit Ladal. Õhkkond on tore. Lennuraja jooksukross viib võitjad huvilennule ja tegevust jätkub kõigile. 2010 aasta kohta loe siit ja pilte siit.

Demolend


20. august 2011 Karksi triatlon. Juba kuuendat aastat Karksi-mail toimuv triatlon. Eesti Triatloni Liidu karikasarja VII etapp – sprint (U0,9+R20+J5km), harrastajad (U0,25+R10+J2,0km), lapsed (U0,1+R5+J1,5km). Võistlusjuhend. Rajakaardid. Registreerumine.2010 kohta loea ja vaata pilte siit.

2. septembril Tallinna koolinoorte triatlon. Kolmas kord, hambad ristis, masendava huvipuuduse ja toetuseta linna poolt – aga näen, et noortele on seda vaja ja neil on tore võistelda ning tutvust teha mitmekülgse vastupidavusalaga – triatloniga. Sügiskuu algus on ka viimane aeg, kus saab veel välitingimustes võistelda, kuid see on oluline. Võistlusjuhend, Rajakaart, Registreerumine. Vaata pilte.

| Kommentaarid välja lülitatud

Lood noortest, kes mängivad ja laulavad Pink Floydi

 

“Pink Floyd raputab Vanemuist. Uue põlvkonna tüdruk leidis vana aja roki” (Aime Jõgi, Tartu Postimees 02.03.2011)

Kui praegune Tartu üliõpilane Kristiina Pruul sai läinud aastal arstilt teada, et võib juhtuda, et oma häälepaelte tõttu ei saa ta terve aasta laulda, siis kõlas see nagu: «Ära hinga!». «See tundus täpselt niisama võimatu, nagu oleks keelatud mul hingata,» meenutab tüdruk, kelle häälepaeltega on praegu kõik korras ja kes sel neljapäeval astub koos 40 esinejaga üles Vanemuise kontserdimajas suures muusikašõus «Pink Floyd T.R.I.B.U.T.E.»

loe lugu Postimehest siit.

“Kummardus Pink Floydile” (Tiina Jõgeda, Eesti Ekspress 27.02.2011 – lugu Kaspar Tamburist)

Päevani, mil Gustav Adolfi gümnaasiumi 11. klassi õpilane Kaspar Tambur direktori kabinetti kutsuti, oli Pink Floyd talle tundmatu nimi. ga proovid algasid ja veerand aastaga toimus Kaspari sõnul midagi imelist: “Iga ühisprooviga suurenes iha seda võrratut muusikat teha. Tunda ihukarvu püsti tõusmas “Shine on You Crazy Diamondi” ajal, jämmida “Moneys” ja nautida sisemist rahu  “Us and Them’is“.

Loe lugu Eesti Ekspressist siit.

 Tartu Live “Money”

http://www.youtube.com/watch?v=iKcw8QODPIQ

http://www.youtube.com/watch?v=MFHSAyj5tkU

| Kommentaarid välja lülitatud

Pink Floyd kritiseerib seda kapitalismi, mida meie siin kinnisilmi pühaks peame

(Artur Talvik, Õhtuleht 20.12.2010) Olen Arturiga nõus! Võib öelda, et ka mulle on Pink Floyd pühaduseks. See filosoofia, mis on nende sõnumis, paneb paljudki maailma asjad paika ja muusika, mis on geniaalne, haarab jäägitult! “Pink Floyd on minu üks pühadusi,” ütleb lauljast filmimees Artur Talvik, Jätka lugemist

| Kommentaarid välja lülitatud

Tulge kooli tööle!

Kutse on tõsine. Õppige õpetajaks, kasvage koolijuhiks, tulge hariduse eesliinile. Koolis töötamisel on äärmiselt palju positiivseid külgi. See, mida koolis töötamine annab – õpilane õpetajale, kool koolitöötajale, võib nimetada ka elu ja nooruse eliksiiriks. Areng, unistused, püüdlused, positiivne õhkkond, sündmused, kuid sealjuures suur vastutus – see kõik on huvitav, põnev ning teeb elu värviliseks. Teinekord tunnen kaasa ametnikele, kui külastan neid tööasjus mõnes igati ontlikus bürooruumis, kus kõik on mugav ja käepärane, kuid puudub kirg ja elulisus ning inimeste silmist on kustunud sära. 

Jätka lugemist

| 1 kommentaar

Tallinna Kesklinna Valitsuse Hariduspreemia 2010

Tallinna Raekoda, kesklinna vanem Aini Härm, tänuvastuvõtt, Hortus Musicus, lõhe ja kohv. Tore oli seda pai saada lõbusalt korstnapühkijalt. Tänan tunnustuse eest! Ja muidugi tänan kõiki toredaid partnereid ning kaaslasi, kellega on rõõm koos ette võtta huvitavaid tegevusi ja käivitada suuri sündmusi, millest saavad osa paljudki. Elu on huvitav. http://www.tallinn.ee/est/Selgusid-Kesklinna-tunnustusauhinna-voitjad?filter_otsing_uudis_rubriik_id=50

Tore oli seda pai saada lõbusalt korstnapühkijalt. Tänan tunnustuse eest! Ja muidugi tänan kõiki toredaid partnereid ning kaaslasi, kellega on rõõm koos ette võtta huvitavaid tegevusi ja käivitada suuri sündmusi, millest saavad osa paljudki. Elu on huvitav.

| Kommentaarid välja lülitatud

Minge suusatama

Rahvas suusatab! Kes veel ei suusata, minge kindlasti – suusatamine kirgastab vaimu, suusatamine on lahe. Aga paljude mulje suusatamisest on rikutud juba alates lapsepõlvest sellepärast, et on sõidetud halva varustusega ja õige õpetuseta, vere maitse suus.

Kahjuks ei ole paljudel vanematel endal positiivset suusatamise kogemust ja seepärast ei oska nad seda oma lastele edasi anda. Kooli roll on saanud oluliseks. Õnnitlen neid koole ja lapsi, kus suusatamisest lugu peetakse, toimetage edasi. Koolides, milles suusatamisest ei peeta, tuleb lastele kaasa tunda ja seda enam ergutada vanemaid. Eesti kui Põhjamaine maa on ometi ju suusamaa!

Suusatamise varustusse tuleb investeerida (hea komplekt koos windstopper riietusega võib jah kuni 700 eurot maksta) – tõesti – halva varustusega suusatamine rikub ka kohe kogumulje ja sinnapaika see jääb. Hea varustus kestab kaua. Jah, lastel tuleb varustust sagedamini vahetada aga selleks on ka järelturud.

Täiskasvanu saab ühe komplektiga hakkama kuni 10 aastat, aktiivsemad suusatajad muidugi vähem. Kaasaegse hea varustusega sõita on lihtsalt ülimõnus! Võrrelda oskavad need, kes on kogenud sõitmist halva ja hea varustusega. Aga kui juba korra oled head varustust proovinud, siis sellest loobuda ei ole enam võimalik.

Klassika või vabatehnika? Mina ütlen: mõlemad! See tähendab ka kahte komplekti suusavarustust (suusad, saapad, kepid). Vabatehnika on kiire ja lusti on palju. Klassika veidi aeglasem aga selle eest klassikaline :) . Tõtt-öelda ise sõidan klassikat viimasel ajal ainult sunnikorras, st maratonidel – lihtsalt vabatehnika on minu jaoks niivõrd kiirem ja emotsionaalselt „ägedam“. Austan ka klassikalist stiili ning radadel on järjest enam ka klassikastiilis sõitjaid – minu arvates sel aastal alates taasiseseisvusaja algusest kõige enam. Ja tänasel Harku ringil oli küll enamik klassikasõitjad. V-olla ka Tartu maratoniks valmistumise tõttu aga tegelikult tundub, et klassika stiil tõuseb rahva seas järjest enam ausse. Rahvas suusatama! Päriselt – hankige omale suusad ja minge. Alguses, kui pole kaua sõitnud, on veidi imelik aga kui ära harjute, siis tekib tohutu nauding. Tean, millest räägin :)

Ja veel: tuleb au anda, valitsegu linnu või valdu, millised erakonnad tahes, kohalikele omavalitsustele (sh ja iseäranis Tallinnale), kes on hakanud pärsielt hoolima rahva tervise eest ja investeerivad valgustatud tervise- ja suusaradadesse. Need on väga head ja rahvale tasuta käes. Harku ja Pirita tervise(talvel siis suusa)-rajad on väga ja väga head! Aitäh!

Ülleüldse: jõu- ja muud kallid ning tasulised saalid – toredad nad on, aga oma tervise eest hoolitsemiseks on üliodavaid ja tõhusaid viise: suusatamine, jooks, rattasõit. Eriti jooks – varustuse hind on marginaalne, kuid niivõrd mobiilne ja kättesaadav. Jooksuvarustus kaasa igale poole, kuhu lähed ja trenn-terviseedendamine on kõige tõhusam.

http://www.agur.ee/?page_id=79
| Kommentaarid välja lülitatud