Astu julgesti edasi. Siin ei tehta maailmarevolutsiooni, küll aga kutsun üles inimesi positiivselt mõtlema, elust rõõmu tundma, heade mõtetega kaasa tulema ning mõtisklema – kuidas saaksin olla õnnelik? Kuidas aidata ka teisi end õnnelikuna tunda, muutes seeläbi kogu maailma veidi paremaks ning olla ka ise õnnelik?
Suved on alati tegusad. Nii on huvitav – toimetada mitmel tasandil. Koostöös Mulgimaa Elu Edendamise Keskusega ja paljude toredate inimeste ning organisatsioonidega korraldan 2011. aastal:
5. märts – Lennupiknik Viljandi järve jääl
23. juuni – Viljandi Mulgi-Jaani triatlon (vt tulemusi ja pilte)
23. juuli – Mulgi maraton (Tulemused: maraton 42,195 km, poolmaraton 21,1 km, Halliste-Abja jooks 6,5 km)
13. august – Karksi lennupäev
20. august – Karksi triatlon (registreeru vabatahtlikuks rajakohtunikuks siin )
2. september – Tallinna koolinoorte triatlon (registreeru vabatahtlikuks rajakohtunikuks siin)
TULE vabatahtlikuks ja toeta vabatahtliku tööga tervistedendavaid sündmusi!
5. märtsil toimus Lennupiknik Viljandi järve jääl. Koostöös Viljandi lennuklubi ning Eesti Era- ja Harrastuspilootide Liiduga. Igal aastal, kui järve jääolud võimaldavad, teeme lennupikniku järvejääl. Maanduvad lennukid, demolende teevad väikelennukid, mootorvarjud, veolohed. Langevarjurite hüpetega algav lennupiknik lõppeb nagu alati, jäälennuvälja jooksukrossiga, mille parimad saavad austasuks huvilennu Viljandi kohale. Vt uudis Sakalast siit.
Kohe langevarjuhüppele
23. juunil 2011 toimus kuuendat korda Viljandi Mulgi-Jaani triatlon. Viljandi järve ääres toimunud triatlon on ühtlasi Eesti Triatloni Liidu karikasarja II etapp – sprint (U0,75+R20+J5km), harrastajad (U0,25+R10+J2,0km), lapsed (U0,1+R5+J1,5km). Võitis Priit Ailt ajaga 0:56.10! Teisena finišeerus Siim Kauge 0:57.01, kolmandana Mart Suurkivi 0:57.26. Naiste ülekaalukas võit läks Alma Sarapuule ajaga 1:02.27. Juunioride teisena finišeerus Liis-Grete Arro 1:04.19, kolmandana Helen Schmidt 1:08.44. Noorte A klassi esimeseks tuli Hannes Poolamets Tabasalu TK-st ajaga 0:59.59. Võistlusjuhend. Rajakaart. 2010 kohta loe ja vt pilte siit.
23. juuli 2011 Mulgi maraton. Teist aasta toimuv täispikk maraton 42,195 km Mustla – Abja-Paluoja, poolmaraton 21.1 km Polli – Abja-Paluoja ja Halliste-Abja jooks 7,5 km. Maalilise Mulgimaa looduses kolm jooksu samal ajal – Tarvastu, Karksi, Halliste ja Abja valdasid läbiv maraton – spordisõprade, rahva ja omavalitsuste spordipidu. Võistlusjuhend. Rajakaardid. Tulemused. Kokkuvõte Mulgi maratonist 2011. 2010 aasta kohta loe ja vaata pilte siit.
Halliste-Abja jooks
Põhiditantsi finiši eel metsast läbi
13. august 2011 Karksi lennupäev. Viies kord! Karksi lennupäevad toimuvad alates 2007. aastast. Lennuväli valmis 2006. aastal. Mulgimaa rahvas on lennupäeva omaks võtnud ja ka pilootidele pakub huvi, sest toimub lennuralli, täpsusmaandumisvõistlused ning võistluste ühe osana on vigursõit Ladal. Õhkkond on tore. Lennuraja jooksukross viib võitjad huvilennule ja tegevust jätkub kõigile. 2010 aasta kohta loe siit ja pilte siit.
Demolend
20. august 2011 Karksi triatlon. Juba kuuendat aastat Karksi-mail toimuv triatlon. Eesti Triatloni Liidu karikasarja VII etapp – sprint (U0,9+R20+J5km), harrastajad (U0,25+R10+J2,0km), lapsed (U0,1+R5+J1,5km). Võistlusjuhend. Rajakaardid. Registreerumine.2010 kohta loea ja vaata pilte siit.
2. septembril Tallinna koolinoorte triatlon. Kolmas kord, hambad ristis, masendava huvipuuduse ja toetuseta linna poolt – aga näen, et noortele on seda vaja ja neil on tore võistelda ning tutvust teha mitmekülgse vastupidavusalaga – triatloniga. Sügiskuu algus on ka viimane aeg, kus saab veel välitingimustes võistelda, kuid see on oluline. Võistlusjuhend, Rajakaart, Registreerumine. Vaata pilte.
“Pink Floyd raputab Vanemuist. Uue põlvkonna tüdruk leidis vana aja roki” (Aime Jõgi, Tartu Postimees 02.03.2011)
Kui praegune Tartu üliõpilane Kristiina Pruul sai läinud aastal arstilt teada, et võib juhtuda, et oma häälepaelte tõttu ei saa ta terve aasta laulda, siis kõlas see nagu: «Ära hinga!». «See tundus täpselt niisama võimatu, nagu oleks keelatud mul hingata,» meenutab tüdruk, kelle häälepaeltega on praegu kõik korras ja kes sel neljapäeval astub koos 40 esinejaga üles Vanemuise kontserdimajas suures muusikašõus «Pink Floyd T.R.I.B.U.T.E.»
“Kummardus Pink Floydile” (Tiina Jõgeda, Eesti Ekspress 27.02.2011 – lugu Kaspar Tamburist)
Päevani, mil Gustav Adolfi gümnaasiumi 11. klassi õpilane Kaspar Tambur direktori kabinetti kutsuti, oli Pink Floyd talle tundmatu nimi. ga proovid algasid ja veerand aastaga toimus Kaspari sõnul midagi imelist: “Iga ühisprooviga suurenes iha seda võrratut muusikat teha. Tunda ihukarvu püsti tõusmas “Shine on You Crazy Diamondi” ajal, jämmida “Moneys” ja nautida sisemist rahu “Us and Them’is“.
Loe lugu Eesti Ekspressist siit.
Tartu Live “Money”
Pilt, mis meenutas külateatri etendust, muutus peagi. Avatud ustest hakkas sisse voorima inimesi ja peagi oli saal rahvast täis. Samasugune oli ka pilt rõdul, ainult, et seal andsid publikule värvi juurde lõhkiste teksade ja kireva väljanägemisega noored. Tundus nagu tegemist oleks tõsihingeliste punkaritega, kes on kapist välja otsinud oma ainukesed puhtad riided.
Kõik need inimesed olid tulnud kuulama Gustav Adolfi ja Miina Härma Gümnaasiumide kummardust progeroki legendile Pink Floydile.
Laupäeval 5. märtsil 2011 maandusid Viljandi järve jääle taas väikelennukid, et veeta ühiselt koos linnarahva ning era- ja harrastuspilootidega tore lennupäev Viljandi järve jääl. Talv on küll külm olnud ja mitmekihiliselt läbikülmunud jääolud võimaldasid alles märtsikuu alguseks rajada korraliku jääraja. 800 meetri pikkune jäärada suudab vastu võtta väikelennukeid seni kuni väljas püsivad külmakraadid.
Langevarjurid 2011. aasta hooaja avahüppele Valmistume hüppeks
Esimene hüpe
sooja teed 
Päeva avasid Eesti Langevarjuklubi vahvad langevarjurid, mängis Eesti Esimene Traktorbänd. 1600 meetri pikkuse jäälennuraja jooksukrossi kiireim mees oli Heinar Vaine, kiireim naine Piret Spitsen ja kiireim laps Tanely Kiis, kes kõik said auhinnaks huvilennu Viljandi linna kohale.
Esitlesime 23.02.2011 Rock Cafes DVD -LIVE plaati Pink Floyd T.R.I.B.U.T.E “Is There Anybody Out There”. Kaks tundi kontsertsalvestust GAG õpilaste ja armastatud Eesti staaridega on nüüd pressitud mahukale heli- ja pildikandjale, pikitud tegijate intervjuude ja tugeva emotsiooniga.
Teele käks kiri maestro Roger Watersile koos GAG õpilaste kontsert-DVDga Pink Floyd T.R.I.B.U.T.E
22. detsembril 2010 Nokia kontserdimajas toimunud Pink Floyd T.R.I.B.U.T.E GAG õpilaste ja Eesti staaridega antud kontserdi “Is There Anybody Out There?” meie lemmik lõpulugu.
Laulavad Riho Sibul ja Ott Lepland, kitarrisoolo Rauno Laikjõe – vägev!
ja ülevaade lugudest
(artikkel on avaldatud 20.01.2011 Eesti Ekspressis)
Meil on väärt koolijuhte, kes on eeskujuks oma koolis ja ühiskonnas. Aga 70 protsenti koolijuhtidest peaks vahetuma, sest liiga paljud on jäänud koolidesse pidama lihtsalt sellepärast, et nii on juba kaua olnud.
Tunnid on antud, õpetajate palgaraha tuleb riigilt ja majanduskulud kohalikult omavalitsuselt. Vahel tahaks aga küsida mõnelt koolijuhilt: milline on tegelikult olukord sinu koolis? Kas sekkud ebamugavate küsimuste lahendamisse või paned silma kinni? Kas lastel on su koolis hea ja turvaline? Ja peamine: milline õpetaja seisab klassi ees? Kas sa ikka jälgid, et sul oleks ametis professionaal, särasilmne ja motiveeritud õpetaja, või on seal väsinud, kibestunud ja hädaldav ja õnnetu inimene, kes on pidama jäänud vanadest aegadest? Kool ei ole sotsiaalhoolekandeasutus, milles tagatakse töötajatele võimalused äraelamiseks. Kahjuks tundub, et õpilased on koolijuhtidele pearaha garanteeriv materjal. Jätka lugemist
3. märtsil 2011 toimub Tartus Vanemuise Kontserdimajas suurejooneline Pink Floyd’i ainetel valminud kontsert-show „Pink Floyd T.R.I.B.U.T.E“.
Vanemuise Kontserdimaja lavale astuvad Gustav Adolfi Gümnaasiumi andekad noored koos tuntud Eesti staaridega. 
Piletid on müügil Piletimaalimas, Piletilevis ja Ticketpros.
Kontserdil astub lavale kokku ligi 40 muusikut, nende hulgas mitmed tuntud Eesti staarid nagu Ott Lepland, Riho Sibul, Vaiko Eplik, Mikk Tammepõld, Valdo Randpere, Artur Talvik, Norman Salumäe ja ka Kaspar Tambur. Ettekandmisele tulevad tuntuimad ja mõjukaimad lood Pink Floyd’i albumitelt “The Wall” ja “Dark Side of the Moon”. Jätka lugemist
(Artur Talvik, Õhtuleht 20.12.2010) Olen Arturiga nõus! Võib öelda, et ka mulle on Pink Floyd pühaduseks. See filosoofia, mis on nende sõnumis, paneb paljudki maailma asjad paika ja muusika, mis on geniaalne, haarab jäägitult! “Pink Floyd on minu üks pühadusi,” ütleb lauljast filmimees Artur Talvik, Jätka lugemist
Kutse on tõsine. Õppige õpetajaks, kasvage koolijuhiks, tulge hariduse eesliinile. Koolis töötamisel on äärmiselt palju positiivseid külgi. See, mida koolis töötamine annab – õpilane õpetajale, kool koolitöötajale, võib nimetada ka elu ja nooruse eliksiiriks. Areng, unistused, püüdlused, positiivne õhkkond, sündmused, kuid sealjuures suur vastutus – see kõik on huvitav, põnev ning teeb elu värviliseks. Teinekord tunnen kaasa ametnikele, kui külastan neid tööasjus mõnes igati ontlikus bürooruumis, kus kõik on mugav ja käepärane, kuid puudub kirg ja elulisus ning inimeste silmist on kustunud sära.
Tallinna Raekoda, kesklinna vanem Aini Härm, tänuvastuvõtt, Hortus Musicus, lõhe ja kohv. Tore oli seda pai saada lõbusalt korstnapühkijalt. Tänan tunnustuse eest! Ja muidugi tänan kõiki 
toredaid partnereid ning kaaslasi, kellega on rõõm koos ette võtta huvitavaid tegevusi ja käivitada suuri sündmusi, millest saavad osa paljudki. Elu on huvitav. http://www.tallinn.ee/est/Selgusid-Kesklinna-tunnustusauhinna-voitjad?filter_otsing_uudis_rubriik_id=50
Tore oli seda pai saada lõbusalt korstnapühkijalt. Tänan tunnustuse eest! Ja muidugi tänan kõiki toredaid partnereid ning kaaslasi, kellega on rõõm koos ette võtta huvitavaid tegevusi ja käivitada suuri sündmusi, millest saavad osa paljudki. Elu on huvitav.
Rahvas suusatab! Kes veel ei suusata, minge kindlasti – suusatamine kirgastab vaimu, suusatamine on lahe. Aga paljude mulje suusatamisest on rikutud juba alates lapsepõlvest sellepärast, et on sõidetud halva varustusega ja õige õpetuseta, vere maitse suus.
Kahjuks ei ole paljudel vanematel endal positiivset suusatamise kogemust ja seepärast ei oska nad seda oma lastele edasi anda. Kooli roll on saanud oluliseks. Õnnitlen neid koole ja lapsi, kus suusatamisest lugu peetakse, toimetage edasi. Koolides, milles suusatamisest ei peeta, tuleb lastele kaasa tunda ja seda enam ergutada vanemaid. Eesti kui Põhjamaine maa on ometi ju suusamaa!
Suusatamise varustusse tuleb investeerida (hea komplekt koos windstopper riietusega võib jah kuni 700 eurot maksta) – tõesti – halva varustusega suusatamine rikub ka kohe kogumulje ja sinnapaika see jääb. Hea varustus kestab kaua. Jah, lastel tuleb varustust sagedamini vahetada aga selleks on ka järelturud.
Täiskasvanu saab ühe komplektiga hakkama kuni 10 aastat, aktiivsemad suusatajad muidugi vähem. Kaasaegse hea varustusega sõita on lihtsalt ülimõnus! Võrrelda oskavad need, kes on kogenud sõitmist halva ja hea varustusega. Aga kui juba korra oled head varustust proovinud, siis sellest loobuda ei ole enam võimalik.
Klassika või vabatehnika? Mina ütlen: mõlemad! See tähendab ka kahte komplekti suusavarustust (suusad, saapad, kepid). Vabatehnika on kiire ja lusti on palju. Klassika veidi aeglasem aga selle eest klassikaline . Tõtt-öelda ise sõidan klassikat viimasel ajal ainult sunnikorras, st maratonidel – lihtsalt vabatehnika on minu jaoks niivõrd kiirem ja emotsionaalselt „ägedam“. Austan ka klassikalist stiili ning radadel on järjest enam ka klassikastiilis sõitjaid – minu arvates sel aastal alates taasiseseisvusaja algusest kõige enam. Ja tänasel Harku ringil oli küll enamik klassikasõitjad. V-olla ka Tartu maratoniks valmistumise tõttu aga tegelikult tundub, et klassika stiil tõuseb rahva seas järjest enam ausse. Rahvas suusatama! Päriselt – hankige omale suusad ja minge. Alguses, kui pole kaua sõitnud, on veidi imelik aga kui ära harjute, siis tekib tohutu nauding. Tean, millest räägin
Ja veel: tuleb au anda, valitsegu linnu või valdu, millised erakonnad tahes, kohalikele omavalitsustele (sh ja iseäranis Tallinnale), kes on hakanud pärsielt hoolima rahva tervise eest ja investeerivad valgustatud tervise- ja suusaradadesse. Need on väga head ja rahvale tasuta käes. Harku ja Pirita tervise(talvel siis suusa)-rajad on väga ja väga head! Aitäh!
Ülleüldse: jõu- ja muud kallid ning tasulised saalid – toredad nad on, aga oma tervise eest hoolitsemiseks on üliodavaid ja tõhusaid viise: suusatamine, jooks, rattasõit. Eriti jooks – varustuse hind on marginaalne, kuid niivõrd mobiilne ja kättesaadav. Jooksuvarustus kaasa igale poole, kuhu lähed ja trenn-terviseedendamine on kõige tõhusam.
Gustav Adolfi Gümnaasium avab lisaks alates 2011/2012. õppeaastast mittestatsionaarse õppe ja soovib pakkuda konkurentsi täiskasvanuhariduse kvaliteedis.
Kool ootab mittestatsionaarsesse õppesse seni poolelijäänud haridusteega täiskasvanuid, kellel on kõrge õpimotivatsioon, et omandada heal tasemel keskharidus hilisemaks haridustee jätkamiseks kõrgkoolis.
GAG õppe kvaliteet ning professionaalsete õpetajate kogemused toetavad head gümnaasiumihariduse võimaldamist täiskasvanutele motiveerivas ja sõbralikus õpikeskkonnas.
GAG mittestatsionaarne õpe toimub matemaatika-inglise keele õppesuunal.
GAG mittestatsionaarsesse õppesse võivad õppima asuda kõik põhikooli lõputunnistust omavad isikud, kes on vähemalt 17 aastat vanad. Õpilaskandidaatidele viiakse läbi tasemetest (eesti keel, matemaatika, inglise keel), mille alusel toimub vastuvõtt 10. ja 11. klassi. Õppimine GAG mittestatsionaarses õppes on tasuta.
Registreerumine mittestatsionaarsesse õppesse algab 1. märtsist ja kool ootab kõiki huvilisi 24. märtsil infopäevale. Testid sisseastumiseks toimuvad 16. juunil. Alates 4. aprillist algavad Gustav Adolfi Koolituskeskuses ettevalmistuskursused mittestatsionaarse õppe testide sooritamiseks.
Mittestatsionaarne õpe Gustav Adolfi Gümnaasiumis on uus võimalus täiskasvanutele, kellele hea haridus on oluline.
Euroopa Komisjon on uue kvalifikatsiooniraamistiku valguses juhtinud tähelepanu sellele, et tuleks suurendada täiskasvanute võimalusi omandada kvaliteetset haridust (ETH arengukava 2009-2013). On ilmnenud, et 46% Eesti 15-74.a. elanikkonnast, kes on omandanud üldkeskhariduse või põhihariduse (ESA), ei suuda jätkata õppimist aste kõrgemal.
